Uus (ja mitte nii uus) meedia

Võrguajakirjandus tõus

Internet on uus online-ajakirjanduse piir. Online-ajakirjandus pole meiega olnud pikka aega. See on tulnud esile viimase paari aastakümne jooksul eksponentsiaalse laienemisega, kaasas interneti levik, mida tuntakse üldiselt kui WWW (maailma võrk) või GOOGLE.

Online-ajakirjandus viitab uudiste sisule, mis on toodetud ja/või levitatud Interneti kaudu, eriti materjalile, mille on loonud ajakirjanikud, kes töötavad peamiselt turupõhiste uudiste organisatsioonide heaks.

The rise of online journalism [1]

Online-ajakirjanduse eelised on järgmised:

Reaalajas uudised: Uudiseid saab avaldada reaalajas. Online-ajakirjanikud saavad pakkuda hetkeolukorra uudiseid ja sündmusi.

Nihutatud aeg: Veebis avaldatud sisu saab arhiveerida, et vaatajad saaksid neid hiljem lugeda.

Multimeedia: Online-ajakirjanikud saavad lisada pilte, muusikat, heli, videot jne.

Interaktiivsus: 

-Online-ajakirjanikud saavad oma kirjutistele lisada hüperlinke. Need lingid seostavad nende kirjutisi teiste nendega seotud sisudega.

-Lugejad või osalejad saavad kiiresti reageerida online-ajakirjanike avaldatud materjalidele e-posti, kommentaaride ja lõimitud vestluse vormis.

-Kõige suurem eelis on see, et trükiajakirjandust nimetatakse kunstiks, kuid online-ajakirjandust nimetatakse ajakirjanduse kunsti ja teaduseks ning see on ajakirjanduse tulevik.

Suurim väljakutse online-ajakirjandusele on tõhusa ärimudeli väljatöötamine. Kuna ükski ajaleht ei keskendunud enne internetile, on sellel laienev lugejaskond, kuid sellele juurdepääs on väljakutseks. Siiski on see end tõestanud kui ilmne osa ajakirjandusest erinevate kategooriate klassifikatsioonidega. [2]

Usenet

Usenet (algselt ingliskeelsetest sõnadest Users' Network ehk kasutajate võrk) on teine E-postil põhinev infolevisüsteem postinimekirjade kõrval, mida üldjuhul eesti arvutikasutaja teenimatult vähe tunneb ja ilmselt ei hakkagi eriti tundma - tänaseks on eestikeelne Usenet praktiliselt välja surnud.

Usenet algas 1979. aastal, kui kaks magistranti Duke’i ülikoolist Durhamis, Põhja-Carolinas, Tom Truscott ja Jim Ellis, leidsid viisi sõnumite ja failide vahetamiseks arvutite vahel UNIX-to-UNIX kopeerimisprotokolli (UUCP) abil. Steve Bellovin, magistrant Põhja-Carolina ülikoolist (UNC) Chapel Hillis, kirjutas tarkvara, mis kontrollis USENETi esimest versiooni. Usenet alustas ametlikult 1980. aastal Põhja-Carolinas kolme võrgustatud arvutiga, mis asusid UNC-s, Dukes ja Duke’i meditsiinikoolis. Aastate jooksul tehti palju täiustusi, sealhulgas tõhusama võrgu uudiste edastusprotokolli (NNTP) loomine.

Aja jooksul kasvas Usenet, hõlmates tuhandeid arutelugruppe (nn uudisrühmi), mis on salvestatud spetsiaalsetele Interneti serveritele, ja miljoneid kasutajaid. Kasutajad loevad ja kirjutavad postitusi, mida nimetatakse artikliteks, kasutades tarkvara nimega uudistelugeja. (Useneti populaarsuse haripunktis sisaldasid veebibrauserid ja e-posti tarkvara tavaliselt sisseehitatud uudistelugejat, mis kõrvaldas vajaduse eraldi programmi järele.) Iga uudisgrupp käsitleb konkreetset teemat ning enamik uusi uudisrühmi peab läbima heakskiiduprotsessi. [3]

Useneti kasutus hakkas kiiresti langema 2008. aastal ning 2010. aastal sulges ka Useneti sünnikoht Duke'i ülikool enda serveri. Samas on Usenetil igal juhul oluline koht kogu Interneti.[4]

Kasutatud allikad:

[1] https://www.vskills.in/certification/blog/the-rise-of-online-journalism/

[2] https://www.vskills.in/certification/blog/the-rise-of-online-journalism/

[3] https://www.britannica.com/technology/USENET

[4] https://wiki.itcollege.ee/index.php/E-ITSPEA_3:_Uus_meedia...%3F