IT blogi

 Digiühiskonna arengukava 2030 on Eesti pikaajaline strateegia, mille eesmärk on tagada parim digikogemus kõigile inimestele. Arengukava keskendub kolmele valdkonnale: digiriik, ühenduvus ning küberturvalisus. Tugevused:    - Nägemus ja eesmärgid: Arengukava seab selged eesmärgid Eesti digiühiskonna edendamiseks.    - Koostööpartnerid: Arengukava elluviimiseks on kaasatud mitmed partnerid, sealhulgas Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium.    - Keskenduge kolmele valdkonnale: Arengukava keskendub olulistele valdkondadele, mis aitavad Eestil saavutada digitaalset edu. Nõrkused:    - Vahendid: Arengukava elluviimiseks on vaja piisavalt ressursse, sealhulgas rahastust ja inimressursse.    - Teadlikkus: Digiühiskonna arengukava võib olla laiemale üldsusele vähem teada, mis võib mõjutada selle tõhusust. Võimalused:    - Innovatsioon: Digiühiskonna arengukava loob soodsa keskkonna digitaalsete lahenduste ja innovatsiooni arendamiseks.    - Tööstus: Arengukava võimaldab Eestil saada osaks

Võrguajakirjandus tõus Internet on uus online-ajakirjanduse piir. Online-ajakirjandus pole meiega olnud pikka aega. See on tulnud esile viimase paari aastakümne jooksul eksponentsiaalse laienemisega, kaasas interneti levik, mida tuntakse üldiselt kui WWW (maailma võrk) või GOOGLE. Online-ajakirjandus viitab uudiste sisule, mis on toodetud ja/või levitatud Interneti kaudu, eriti materjalile, mille on loonud ajakirjanikud, kes töötavad peamiselt turupõhiste uudiste organisatsioonide heaks. The rise of online journalism [1] Online-ajakirjanduse eelised on järgmised: Reaalajas uudised: Uudiseid saab avaldada reaalajas. Online-ajakirjanikud saavad pakkuda hetkeolukorra uudiseid ja sündmusi. Nihutatud aeg: Veebis avaldatud sisu saab arhiveerida, et vaatajad saaksid neid hiljem lugeda. Multimeedia: Online-ajakirjanikud saavad lisada pilte, muusikat, heli, videot jne. Interaktiivsus:  -Online-ajakirjanikud saavad oma kirjutistele lisada hüperlinke. Need lingid seostavad nende kirjutisi teis

TCP/IP TCP/IP, standardset interneti suhtlusprotokollid, mis võimaldavad digitaalarvutitel suhelda pikki vahemaid. Internet on pakettkommutatsioonivõrk, kus teave jagatakse väikesteks pakettideks, saadetakse individuaalselt paljude erinevate marsruutide kaudu samal ajal ja seejärel taastatakse vastuvõtupunktis. TCP on komponent, mis kogub ja taastab andmepakette, samas kui IP vastutab selle eest, et paketid saadetakse õige sihtkohta. TCP/IP arendati välja 1970. aastatel ja võeti 1983. aastal vastu ARPANETi (Interneti eelkäija) protokollistandardina. [1] Community Memory (1973) Community Memory Projekti peamine eesmärk oli pakkuda inimestele juurdepääsu arvutile, et seda kasutada teabe vahetamiseks oma kogukonnas. Grupp saavutas selle, luues nn „terminalid“ - sisuliselt avalikult ligipääsetavad arvutid, mida sai kasutada elektroonilise teadetetahvlina. Terminali liides oli Teletype tüüpi kirjutusmasin, mis oli paigutatud pappkasti, mille sees oli vaht, et vähendada selle suminat ja klõp

Interneti Ajalugu 1969. aastal loodi esimene versioon internetist ja see seati üles võrguna (nimega ARPANET) nelja “sõlme” vahel: UCLA, Stanfordi uurimisinstituut, UC Santa Barbara ja Utahi ülikool . Tudengprogrammeerija nimega Charley Kline saatis 29. oktoobril 1969 esimese sõnumi üle ARPANETi. Lihtne sõnum “LO” pidi olema “LOGIN”, kuid süsteem kukkus kokku pärast “O” tähte. [1] Turingi Test Turingi test on petlikult lihtne meetod, mille abil saab kindlaks teha, kas masin suudab näidata inimlikku intelligentsust: kui masin suudab inimesega vestelda, ilma et teda tuvastataks masinana, siis on ta tõestanud inimlikku intelligentsust. Turingi testi esitas 1950. aastal matemaatik ja arvutite pioneer Alan Turing. See on saanud fundamentaalseks motivaatoriks tehisintellekti (AI) teooria ja arenduse valdkonnas. Kuigi Turingi testil on oma kriitikud, jääb see siiski kunstliku intelligentsuse projektide edukuse mõõdupuuks. Uuendatud versioon Turingi testist hõlmab rohkem kui ühte inimkohtunikku